Samal ajal kui kõvemad tegelased Leedu metsades alustasid
oma kannatuste rada, olin Keila metsas puutevaba SI pulga katsejäneseks. Toimus
küll rattavõistlus, aga oli olemas ka jooksurada. Ega see pulk nüüd pulga moodi
ei olnud, pigem käekella sarnane. Rihmaga ümber randme, checkis ja nullis pidi
küll õigesti ja täpselt puudutama, aga KP-des käis asi lennult, rääkimata
finišist. Piiks oleks võinud vast veidi valjem olla, aga kuulsin küll. Lisaks veel vilkus punane tuluke mõne korra. Vihma ei sadanud, seega ei tea selle asjanduse niiskuskindlust. Ei proovinud ka purunemiskindlust, kui on ikka polükarbonaadist, siis peaks tugev asi olema, aga silma järgi seda kindlaks ei ei oska teha.
Nagu jäneselt oodatakse, üritasin lipata nagu jaksasin,
vahel keerasin ka padrikusse, et võsast läbi murdes hinge tõmmata. Punktid olid
ilusasti teede ääres ratturite jaoks, seega punktide leidmisega vaeva polnud
vaja näha.
Tulemused tulid väga head, poleks osanud lootagi.
Kaart selline.
No comments:
Post a Comment