TA: Jägala metsades

Juba veidi traditsiooniliselt käisime Mikuga jällegi libahunti taga ajamas. Sedakorda Jägalas. Ilmaennustus ei lubanud küll sellist meeldivat päikesepaistelist ilma nagu eelmisel kevadel juhtus olema, aga mitte ka väga vihmast olemist. Kohalejõudmise eest oleksime pidanud pronksmedali saama ja kohe meie kõrvale parkis oma auto Jaak, kes esmakordselt läks metsa võistlema koos Hellega.

Planeerimine ei olnud raske, teekond sai valitud vastavalt teede ja radade olemasolule ning vältides märgasid alasid.

Stardipaugu kõlades leidsime sedakorda paberit keerates pisikese kaardi orienteerumisülesandega. Alustasime lõunast ja esimesena oli käes E. Järgmisse punkti minnes kohtusime Heikiga, kes näitas meile ühte O-d, aga selle lähedal ei olnud rada, mis kaardile oli märgitud. Tähisega A tundus õige koht olevat. Lisaks leidsime veel K ja N ning märkima minnes arvasin, et sõnaks on kena, aga oli hoopis aken, mida sai ka nendest tähtedest moodustada. Õige ta oligi.

Lisaülesanded olid lähedal, aga enne sinna minekut käisime veel kahes punktis 58 ja 23, et järjekorrad lühemad oleksid. 84 jõe äärde jõudes nägime kahte tüdrukut, kes riietest vett välja väänasid. Selge – siin võib jõkke kukkuda. Ülesandeks oli kahe nööri abil kanuu vedamine jõe keskele, et teha märge punktis. Jätsin Miku kaldale ühe nööriotsaga ja ise istusin kanuusse teist nööri tõmbama. Erilisi probleeme ei tekkinud, Mikk jõudis sikutada küll, ümber ei läinud, aga jalad said kanuupõhjas olevast veest märjaks. Aga ükskõik.

Keegi korraldajatest tegi pilti ka.

41 punkti sai Mikk redelit mööda ronida.

Järgneva 37 panin suunaga veidi valesti, sest kartsin kraavi otsast seda märkamata mööda minna. Pidime jupp maad kraavi mööda tagasi tulema.

35 hea lihtne koht.

43 mööda kaardile kandmata teed, punkt ise veidi vesises kohas.

56 ja edasi põhja suunas maantee poole, vahepeal söögipeatus,

väikesed otsingud teeäärse kraavi ületamiseks ja truup. Esimese hooga jõudsime päris truubini, läksime mööda ja nägime veidi eemalt nii väikest toru, et kaugemalt vaadates arvasin, et sealt küll keegi läbi ei mahu. Läksime eelmise truubi juurde tagasi, ronisin sisse ja jätsin Miku ootama. Läksin teisele poole teed, aga punkti polnud ei truubis, ega ka teisel pool. Mis seal ikka, teise truubi juurde, kuidagi küürakil sisse ja edasi. Lõunapoolne ots oli üsna kuiv, aga edasi minnes läks vesi muudkui sügavamaks nii et truubi lõpus oli vesi mul juba põlvini, Mikk pääses napilt sellest, et pükste taskus olnud telefon märjaks oleks saanud.

25 ja 45 tulid valutult mõnusas männimetsas. Siis korrigeerisime tehtud plaani ning läksime otse punkti 60. Lugesime, mitmest kraavist oleme juba üle läinud ja õiges kohas tekkis kahtlus, sest kaardil polnud kraavid päris nii, nagu tegelikult. Aga leidsime õige koha ikkagi suurema vaevata.

Üle lageda

ja maantee äärt mööda silla alla ja 42, ühelt sihilt 21 ja lisaülesanne punktis 82. Pidime kahemehesaega lõikama ketta, kinnitama sellele masti ja purje ning veidi maad laevatama. Mikk nägi küll esimest korda sellist saagi, aga saime tehtud. Siis 47 kraavide vahelt ja 34, aga seda ei leidnudki. Otsisime koos Heikiga punkti metsas taga ja lõpuks loobusime, hiljem träkki vaadates tundus, et läksime liiga kaugele metsa, oleks pidanud olema teele lähemal. Pool tundi oli veel aega ja küsisin Mikult, kas käime veel ühes lisaülesandes, aga ta ei viitsinud. Väsimust kurtis juba palju varem. Vaatasime veel ujujaid ja lõpetasime.