Jaanid

Jaanilaupäeval püüdsime leida kohta, kus oleks ehtne külajaanituli. Otsingute vahel sai ka teistmoodi õõtsuda kui autoistmel.

Otsingutel tulemust ei olnud, kõik teed lõppesid metsas ilma lõkketa ja peota.

Tuli omal lõke teha ja leppida talujaanitulega.

Kontvõõras käis ka asja uurimas. Vist ei olnud päästeametist.

Jaanipäeval sai ka väikestviisi praktikat tehtud.

Ja õnge leotatud. Kala saime nii suure, et ei mahtunud autosse ära ja tuli maha jätta.

Linnupojad olid äsja koorunud.

Vooderduse sain ka valmis tänu pikkadele pühadele.

Esmaspäeva õhtul jooksin 20 km, tempo oli aeglane, aga jalgadesse tekkis lõpuks kole väsimus. Ehk oleks pidanud sellisel distantsil vahepeal jooma juba? Oli esimene raske jooks, tempojooksud ja lõigud ja 16 km jooksud on siiani kõik kergelt tulnud. Järgmisel esmaspäeval peaks sama distantsi uuesti jooksma.

Padise

Eile õhtul jooksin Padisel.
Ikka kaardi järgi. Seekord tegin siis sedasi, et võtsin kaardi, vahtisin seda hulk aega, mõtlesin kõik rajad läbi ja alles siis startisin.

Esimesse punkti (32) ei mõelnud paremat kui suunaga minek. Rada oli sisse joostud ja keegi jooksis ees ka, aga tekkis kahtlus, et suund on liiga lõunasse. Keerasin loha pealt ära läände ja jõudsingi täpselt sellele teederistile kuhu vaja oli. Punkti leidmine ei olnud probleem. Kui suundusin edasi lõuna poole, tuli sealt vastu mees, kes enne minu ees stardist läks. Vist panigi valesti.

2. punkt oli mul 36. Sinna plaani järgi teid mööda ja nii ta läkski.

3. punkti  (59) plaanisin minna lõunapoolse teeraja kaudu. Rajale jõudsin, seal tekkis väike segadus ja hakkasin liiga vara punkti otsima. Vist oleks pidanud jooksma läbi metsa idas olevale suuremale teele ja sealt punkti. Oleks asi selgem ja lihtsam olnud.

Nõlvast alla, üle jõe, nõlvast üles, teed mööda edasi ja punkt 40 käes.

Sealt suurele teele, veidi maanteejooksu ja väike muudatus tehtud plaani. Elektriliini alt läks nii korralik rada, et polnud põhjust kaugemalt teed lagendikule keerata. Koht oli eelmisest aastast meeles, seal oli punkt ka siis. 41 võetud edasi 42 poole, seal eelmisel aastal samuti käidud. Lagendikult metsa ja suunaga edasi. Veidi aja pärast kostub ka koera haukumist. Selle järgi saab ka suunda hoida. Läbi kõrge rohu metsa ja järgmise lagendiku poole.

43 punkti minnes jooksen üle heinamaa sissesõtkutud jälge mööda, Kraavi juures suundun paremale ja hakkan vaikselt kahtlema. Lagendik hakkab ära lõppema, aga sellist pinnavormi nagu kaardil kujutatud, ei hakka mitte silma. Ronin kraavi, et paremini näha oleks ja siis näen küll. Läksin ikkagi õiges suunas.

44 pole muud valida kui katsuda idas olevale lagendikule jõuda, kuigi mäletan eelmisest aastast seal vedelevat risu, mis jooksmise võimatuks tegi. Aga aeg ja vist ka talv on risu kõvasti vastu maad surunud ja saab edasi kenasti. Veidi teed mööda põhja poole, et järgmise lagendiku serva mööda punktile läheneda, aga see lagendik on veel rohkem risune. metsa alt oleks vast lihtsamalt saanud. Aga ei prioovinud - ei tea.

45 jaoks mõtlesin välja, et kui suudan sattuda rajale, lähen rada mööda, kui mitte jõuan suuremale teele, seda mööda lagendikuni ja põhja suunas. Rajale ei sattunud ja plaan B läks käiku.

47 suunaga minek. 2 meest lähevad ees, mina nende sabas ja keegi tuleb veel minu järel. Jõuame jõekääruni, sealt peaks hoidma ida suunas, aga satume sellisesse võssa, et vahepeal peab lausa seisma jääma, et edasi saada. Aga punkti me jõuame.

48 on lausa lust - lagedale, kellegi maja tagant korralikult niidetud heinamaad mööda ja siis võssa.

58 mingisuguse poolelioleva ehitise kõrvalt teele, veidrast veekogust mööda, liini alt läbi ja olemas.

52 üle silla lõunapoolset teeharu kaudu liini alla, mööda korvpalli ja jalgpalli platsidest metsa ja jõudu veel jätkub. Pole seda kustumist nagu nädal tagasi Kloogal.

54 jälle liini alla, üle mingite imelike liivaradade metsasihile ja paar meest on veel samasse teel.

56 läbi hõreda metsa, üks mees on ees, teine jääb. Paneme algul veidi viltu, aga siis kotrrigeerime suunda ja õige koht.

60 veel vajutada, iga sammuga jõuan lähemale eesjooksjale, punkti võtab tema enne, aga lõpusirgel surun mööda, ja kellestki veel. Lõpuspurt oli väärt oma klassi kolmandat kohta. GPS läks ka nii kiire jooksu peale segi, ei saanud vist aru, kuhu ma kadusin ja näitas mingit imelikku rada.

Läks hästi, aeg jäi küll veidi üle tunni, 1:00:53, aga esimene kord, kui km aeg tuleb alla 10 minuti. Isegi alla 9 minuti - 8:58. Kaotust võitjale 1:41 km kohta. Seni on see ikka 2:30 - 4:20 olnud. GPS järgi läbisin 8,1 km. Ühtegi suurt viga ka ei teinud. Väiksemad on nii väiksed, et need ei loe. Kas mõjus see stardis kaardil raja läbimine? Või oli lihtsalt kobistamine. Aga jooksuvorm vist ikkagi tuleb vaikselt. Esimene neljanädalane tsükkel saab selle nädalaga läbi, pulss on madalam, tempo kiirem.

Kompassi pole nüüd põhjust enne EM-i välja otsida. Uus kaaslane on ka sinna mulle otsitud. Seekord siis orienteeruja.

Klooga suunal

Eile oli neljapäevak vaid 10 km kaugusel ja käisin ka.
Sain stardist kaardi, vaatasin korra ja edasi suurt ei mõelnud, sest peale suunaga mineku polnud kuskil eriti muud varianti. Mulle selline asi sugugi ei sobi, algajale meeldivad ikkagi konkreetsed objektid, mille järgi liikuda. Parata polnud enam midagi, tuli minna.
34 jooksuga minema, vahepeal näen ühte punkti, aga see ometi ei saa õige olla. Vaatan - ei olegi. Ikka edasi kuni jõuan teeni ja on selge, et olen jälle paremale ära kaldunud nagu alati. Veidi lõunasse ja punkt on käes.
35 satun kuidagi üllatavalt otse ja kiiresti.
37 läheb juba sinnakanti, kus sügiseti kitsemampleid ja männiriisikaid võib leida. Seal on lausa lust joosta ja tuleb ka parim etapi koht.
39 pole ka viga, mööda kõrgusjoont, puid ja risu pole ka segamas.
40 kõrgepingeliini alla ja raudteele, sealt metsa ja punkti leiab lihtsalt.
41 üritan suunduda lõunasse küngastele ja sealt kuidagi punkti, väikese kaarega sinna ka jõuan.
42 ikka suunaga ja paremale, aga sellega olen juba arvestanud ning elektriliini alla jõdes tean kuhu hoiduda.
43 veidi maad mööda raudteed, metsateele, üle lagendiku ja jõuan ka päris hästi kohale.
46 siiani ongi kõik liiga lihtsalt läinud, tuleb ikka oma vead ka ära teha. Kohe alguses olen juba vales suunas läinud, sihile jõudes pean seda hoopis teeks, sest on ikka väga korralikult sisse sõidetud ja arvan, et olen sihist märkamatult üle tulnud. Teen oma liikumises korrektuurid ja panen veel hullemini vales suunas. Järgmise teeni jõudes ei saa ka veel olukorrast õigesti aru, aga kui kõrgepingeliin paistma hakkab on asi selge. Enam ei taha teelt ära minna, sörgin vaikselt ja lõpuks punktis kohal.
47 on lihtne, aga peale sellist viga enam hoogu üles ei võta.
48 tunnen, et väsimus hakkab tulema, pigem kõnnin kui jooksen.
38 ka rohkem jalutuskäik ja hingetõmme.
50 minnes saab jalgu jahutada vahepeal.
52 puhub mõnus jahe tuul ja jaksan jälle joosta. Punktile lähenedes tekib küll veider tunne, et maantee juba sealsamas, aga punkti ei näe. Jõuan nii mõelda kui põõsa taga see ongi.
53 saab lõpuks rada mööda joosta.
54 jälle suunda ja seekord ei eksi.
56 hakkan kohe jälle automaatselt suunaga minema, siis taipan, et saab ka teed mööda.
Finišisse nii nagu jalad lubavad.
Läks nii nagu läks, üks viga ei ole palju, aga kaotasin vast 5 minutit sellega.
Tulemustes pandi millegipärast M40 asemel M21B klassi. Koht oli küll viletsam, aga oli peale sellist viga uskumatu näha oma nime protokolli esimeses pooles. Koht 18, M40 oleks olnud 11, aga ainult 2 meest veel tagapool. Edaspidi peaks vist enne starti kogu raja läbi mõtlema, proovin vast järgmisel nädalal Padisel.

GPS järgi läbisin 9,25 km.

Ülehomme

saab kuu aega eelmisest postitusest. Vahepeal on küll igasugu sündmusi olnud, aga aega kirja panemiseks mitte.
Mikk esines Muusikakooli kontserdil.

Mulle küpsetati numbriga pirukas.

Keila päeval esinesid lasteaialapsed.

Jõepargis oli kuldnokk varemete vahele munad poetanud.

Muuseumi kõrval sai vibu lasta.

Segakoor Keila andis kontserdi uues koolimajas.

Hakkasin vooderdama.

Eks muudki veel, aga kõigest ikkagi ei jõua.
Ülehomme õhtul õnnestub ehk Kloogale päevakule minna.