Nurjaläinud jooks

Nädal peale rogaini Keila poolmaraton. Jalad justkui haiget ei teinud ja otsustasin ka joosta. Ilma lubas mõnusat sooja, kui mitte öelda kuuma, mitte sellist kohutavat vihmasadu nagu eelmisel aastal oli ja millepärast tookord jooksmata jätsin.

Stardis otsustasin, et alustan üle-eelmise aasta tempos ehk tookord tuli km keskmine 4:52. Nii lähebki, esimesed kilomeetrid olid üsna head, aga juba enne Karjaküla surnuaeda oli selge, et lõpuni nii ei jõua. 10 km peal inertsist veel ajaga alla 50 min, aga peale tagasipööret oli tempokamal jooksul lõpp. Veel paar kilomeetrit jooksin kuni 14 kilomeetril enam ei suutnud ning umbes pool km kõndisin. Pulss läks alla ja sundisin ennast ikkagi mingit moodi jooksma. Aga see oli vaevaline, ajad üle 6 min/km. Pidevalt ootasin, kes jälle järgi jõuab ja mööda läheb, aga ega neid väga palju polnudki, vast kümmekond. kaasa minna ei jõudnud kellegagi. Viimased 2 km tuli jälle kiiremini, lõpus nägin ees jooksmas veekotiga selli, kes 5 km enne lõppu minust möödus. Ega ma talle järele jõuda ei üritanud, aga peale pööret lauluväljaku poole oli ta juba nii lähedal, et otsustasin veel spurtida. Sain mööda, vastu hakata ta ei üritanudki.

Lõpuni jõudsin ajaga 1:57:16, koht 65. Keskmine pulss 166, max lõpuspurdi 185.

Kas siis mõjus ikkagi kuumus (+29C), nädal varem tehtud 8h rogain, liiga kiire algus või lihtsalt ise liiga vähe trenni teinud ja vilets. Aga tundub, et trennina mõjus hästi, viimased jooksud on tulnud väga kergelt, pulss palju madalamal ja tempo kiirem. Vähemalt millekski oli hea.

Jäin pildile ka.