Venitagem

….. korralikult oma ihuliikmeid peale pikemat sporditegevust. Täpsem info tuleb veidi allpool.

Pikemalt sai eile sõidetud üks Kõrvemaa suusamaraton, millel pikkust 38 km. Jälgisin ilmateadet juba varakult, et otsustada seal sõitmine. Esimese korraga ei õnnestunud, ilm oli külm ja minu õnneks lükati sõitu edasi. Sõbrapäeval avastasin, et regamine odavam ja kasutasin kohe võimalust. Siis tuli veel ainult valmistuda. Reedeõhtune valmistumine tähendas suuskade määrimist. Alla läks 2 kihti sinist parafiini ja selle peale 2 kihti madalafloorilist +1-4 temperatuurile. Ja harjasin nagu jõudsin.

Pühapäeva hommik tervitas lumesajuga. Vaikselt oli sadanud vist päris pikalt, maas oli korralik kiht värsket lund, mis mind sugugi ei rõõmustanud. Võistluskeskusesse jõudes ja rada vaadates tekkis väike kahtlus, kas üldse läbi jõuan sõita ja kas jõuan 3 tunni piirile, nagu vaikselt mõelnud olin.

Stardis hoidsin oma stardigrupi tahaotsa, sest minusugusel pole mõtet ette teistele risuks jalgu ronida. Esimese ringi tõusud nagu ikka vaikselt tatsudes, sest ees minnakse samas tempos ja pole ka mõtet juba esimesel ringil ennast ära küpsetada. Kuskil peale esimest joogipunkti vuhisesid mööda 5 min hiljem startinud lühikese maa sõitjad. Mingi rodu lapsi läksid, aga kuni järgmise joogipunktini olid pidevalt mul pildis. 10 km enne ringi lõppu näitas kell, et aega läinud 37 min. Püsis endiselt lootus jõuda ajaga alla 3 tunni. Rada ei olnud sugugi meeldiv, suht paks lahtine lumekiht ja libisemine mitte kõige parem.

Esimese ringi viimased tõusud oleks tahtnud äkilisemalt võtta, aga ei saanud, eessõitjaid ikka parasjagu jalus. 19 km peal ajaga 1:19:07, kohal 324.

Kohe teise ringi esimestel kilomeetritel möödusin õige mitmest suusatajast. Keegi möödus ka minust, aga sarnaselt eelmise ringi lastega jäi ka tema kümneks kilomeetriks minu ette mõnekümne meetri kaugusele. Rada tundus parem kui eelmisel ringil, lahtine lumi oli keskelt suuskadega minema lükatud ja kõva põhi väljas. Kõige raskem osa algas peale viimast joogipunkti. Vaikselt olin üksikutest suusatajatest möödunud kogu ringi vältel, aga nüüd oli tunne, et sellega on kõik. Paar-kolm km enne lõppu ühel jubedal tõusul tatsates nägin ees 5-6 liikmelist punti, aga ei tundnud mingit soovi neile järele tõmmata. Tõusu lõpul tuli keegi tagant. Tõmbasin serva poole, et kiirem sõitja mööda lasta, aga tema hõikas mulle: „Mine edasi, võta see grupp kinni. Kaks tõusu ainult jäänud, lihtsamad kui see siin.“ Uskumatu küll, aga sellest leidsin uut jõudu, viimase tõusu lõpuks olin saanud mööda kogu grupist, ainult üks mees läks laskumisele minust eespool. Temast libisesin mööda laskumise lõpus lagedale jõudes. Seal märkasin veel 3-4 suusatajat eespool minevat. Andsin aga takka ja viimasest kurvist tulin juba nendestki eespool. Kuni finišini mitte kedagi eespool.

Keegi on pildi ka teinud, vist õpetuseks kuidas sõita ei tohi.

Lõpp, aega kulus 2:37:23. Raudselt minu parim suusasõit, mis siiani teinud olen. Koht esialgses protokollis 300. Ilus number, tahapoole jäi veel 87 sõitjat. Igatahes tänud sellele ergutajale, kerkisin lõpuks ligi kümme kohta tänu temale. Teine ring siis minutijagu kiirem ja tõusin 24 koha võrra.

Aga nüüd kõik võimlema.

300

... km piir sai laupäeval üle sõidetud. Et selle aasta suusakilomeetreid siis. Nädala lõpus on ees Kõrvemaa 38km. Eelmisel kahel talvel olen jõudnud enne pikemat sõitu läbida ca 450 km, sellel aastal siis sadakond vähem, kui sellel nädalal veel paar lühemat sõitu teha. Näis, kas sellepärast ka vähem jaksan. Sellel aastal on küll teisiti see, et olen sõitnud madalama pulsiga. Keskmine pulss on olnud üle 160 ainult viiel korral. eelmisel aastal enne maratoni oli 25 korral kõrgem, üleeelmisel aastal 22 korral kõrgem. Ja sellel talvel pole tekkinud ka sellist väsimust jalgades nagu eelmistel aastatel. Aga pühapäeval siis prooviks selliselt, et kui suusk ikka vähegi libiseb, jõuda umbes 3 tunniga rada läbida. Eelmisel aastal oli Valgehobusemäel sama pikk distants, seal sain selle ajaga hakkama, aga seal polnud ka nii palju tõuse nagu Kõrvemaal on. Ilmaprognoos on hetkel väga mõnus, veidi külmakraade ja suht tuulevaikne. Ainult päikesepaistet ei pakuta.

Oli külm

Selle talve suurem külm juhtus nädalavahetusele. Hea on see, et kuskile pole kiiret ja on üsna ükskõik kas auto käivitub või mitte. Laupäeva hommikupoole 11 ajal ei käivitunud. Sellepeale võtsin suusad ja läksin metsa. Muidugi ajasin jalga kolm paari pükse, selga paksema jope, kätte voodriga villased kindad ja näkku hanerasva. Ainult varvastega ei saanud midagi ette võtta, sest saabastesse rohkem sokke ei mahu ja teeks asja veel hullemaks.
Aga suusatada oli jube. Mitte mingit libisemist ei olnud. Punnitasin ühe 5,5km ringi 8 minutit tavalisest aeglasemalt ja tulin ära. Varbad hakkasid ka külmetama, muidu oli OK. Nägin veel nelja suusatajat, kõik panid klassikat.
Pärast läks auto mootor ka käima.

Pühapäeval enam nii hirmus ei olnud, pükse vähem ja õhukese jopega täitsa hea.Llibises juba paremini, aga piisas mulle 11 km läbimisest. Rahvast oli palju rohkem ja autoga ei mingeid probleeme.

Kõrvemaa suusamaraton ja Keila suusasõit on nüüd mõlemad lükatud 26. veebruarile. Kui ilm on vastuvõetav siis vahelduseks Kõrvemaale, kui prognoos ei sobi, siis matkajaks Keilasse. Kolm nädalat on veel aega, jõuab ehk ka muidu suusatada ja kilomeetreid koguda.

Jää

Eile õhtupoole juhtusin nägema, kuidas Tammsaare pargis tõsteti paika jääskulptuure. Jää oli ilus kirgas nagu kraaniveest oleks tehtud.
See on vist Põhja Konn

 Ja siia tõsteti kotkas.

 Siin söögiriistad. Kahvli harusid veel ei ole.

 Sellel tükil vist sponsorite ja tegijate kirjad.

Ühel päeval juhtusin Kadaka Selverisse ja uksel selline silt. Kummaline, üks uks on neil Ehitajate tee poole ja teine Kadaka tee poole, ei tea kuhu inimesi saata tahtsid. Tegelikult oli avatud Kadaka tee poolne uks.

Läheb külmaks

Eelmisel nädalal olin eriti külmakartlik ja ei käinud ühelgi õhtul metsas suusatamas. Laupäeval võtsin ennast kokku ja otsustasin minna talvetriatloniste vaatama. Et väga külm ei oleks ja veidi sooja saaks, võtsin suusad ka kaasa. Metsa jõudsin täpselt selleks ajaks, kui esimesed tulid jooksuetapilt.

Tegin veidi pilte ja läksin 5,5 km ringile, triatlonistid samal ajal rattarajale.

Metsas said meie rajad kokku ja vaatasin, kui lihtne on lumel ikkagi suuskadega liikuda, võrreldes ratturite katsumusega.

Metsast tagasi tegin veel 2 väikest suusaringi, kiiremad võistlejad olid ka juba suuskadele saanud. Fotoka aku ilmselt hangus ja enam pilte teha ei saanud. Nägin Etsi vahetusalas ja mõtlesin, et ootan ta ära ja proovin, kui pikalt tal sabas suudan püsida. Esimene kilomeeter tundus tal päris kiire, aga kui Loodemäelt laskumisel tast jälle mööda libisesin, otsustasin hoopis temast eespool sõita. Laskumine küll suurt midagi ei näita, sest ega tal pole minu 87 kg võrdset vastu panna, aga kummalisel kombel jõudsin kiiremini ka tõuse võtta ja ootasin siis teda järgi. Oli vist rattarajal päris ära küpsenud. Kaks ja pool ringi saime koos sõita, siis tuli kõne ja käsutati mind metsast koju tagasi.

Pühapäeval läksin uuesti. Tahtsin proovida, kas külmaga kannatab ka vähe pikemalt sõita, mõeldes Kõrvemaa suusamaratonil osalemisele. Sain sõidetud 27,5km, aega läks 1:45:07, mis teeb kilomeetri ajaks minu jaoks täitsa korraliku 3:49. Eelmisel talvel jõudsin sellise kiiruseni alles veebruari lõpuks. Õiget määret ei ole ka viitsinud alla panna. Sõidan selle sama -1-7 parafiiniga, mis eelmisest nädalast alla jäi. Külm ilm väga suusatama ei meelita ja selle pärast ei taha ka külma ilma määret panna. Aga noh, külmaks nüüd ju alles läheb. Kõrvemaale kindlasti selle nädala lõpus ei lähe. Ehk teen hoopis kaasa Keila suusasõidu 30km matkajana 24.02 ja Tallinna maratoni 04.03. Selleks ajaks on vast soojem ka juba. Aga eile hangus pulsikella patarei, panin varruka peale ja ei saanud piisavalt sooja käevarrest. Parema jala varbad olid veidi külma saanud, aga muidu polnud hullu. Esimest korda kasutasin buffi – on ikka hea asi välja mõeldud küll. Nüüd hakkab siis kilomeetreid 200 kanti suusatatud saama. Ja talve tundub edasigi jätkuvat.

25 täis

Ikka selle aasta suusakilomeetreid. Kangemad suusatajad alustasid juba nädal tagasi - esmaspäeva ja teisipäeva õhtul nägin mõningaid. Ise läksin suuskadega esimest korda laupäeval. Oli raske - rada pehme ja lumi värske, suusk eriti ei libisenud. Pühapäeval hoopis teine asi, oli kohe lust sõita. Tegin laupäeval 10 km, pühapäeval 15 km. Sõitsin õhtul pimedas valgustatud ringi. Kuidas kaugemal metsas rada on, seda ei tea. Kui lund juurde peaks tulema, proovin vast järgmisel nädalavahetusel pikale ringile minna.
Huvitav, kas on normaalne, et musträstas hüppab praegusel ajal hangedes ringi?

Pilt on küll eelmisest talvest.

Kaalukad ajad

Kaalukad ajad on kätte jõudnud. Ühed pühad just läbi ja teised kohe algamas. Nohust sain lahti ja käisin jälle üle paari nädala jooksmas. Tempo on aeglane ja pulss kõrge, kehakaal 6-7 kg suurem suvisega võrreldes. Sai ilmselt pühade ajal korralikult söödud.
Siga ka muuhulgas. Aga sinilillede pungad hakkavad varsti puhkema. Järgmise nädala lõpus Keilas suusahooaja avavõistlus.