Jälle möödas

2011 spordiaasta minu jaoks lõppenud. Viimane võistlus oli juba jupp aega tagasi, peale seda olen ainult veidi jooksnud metsavahel, aga sedagi minimaalselt. Nüüd on veel nohu ka ja ei tea, kas sellel aastal üldse enam midagi teengi.

Aasta algas selliselt, et sain ikka ühe pikema suusasõidu tehtud. Õigel ajal tuli haigus kallale ja sain suusahooaja lõpus alles ühe maratoni sõidetud. Eks see näitas mulle jällegi, et suusatamise tase on mul alla igasugust arvestust.
Märtsi lõpus Keila O-ÖÖ võit HP-Sport Teami koosseisus. Igal juhul oluliselt kergem kui eelmisel talvel – raskeid lumes sumpamise etappe oli oluliselt vähem. Lisaülesandeid jällegi rohkem. Minu arvates võiksid korraldajad mõelda paremaks ürituse läbiviimiseks ehk paari asja. Stardiala võiks piirata lindiga – seekord oli mitmeid kavalpäid, kes enne stardisignaali püüdsid vaikselt minema hiilida. Ühele võistkonna kaardile peaksid olema tehtud kõik märked. Mitte selliselt, et osad ühel, osad teisel ja osad võib-olla ka kolmandal. Lisaülesanded võiksid olla hajutatud stardist kaugematesse punktidesse.
Aprilli lõpus oli Jüriöö jooks, kodumetsas läks päris hästi minu arvates.
Mai algul Mikuga Libahundil, kerge matk minu jaoks.
Mai lõpus alustasin jooksutrenniga, et sügisel maraton läbida.
Juunis kaks neljapäevakut – Kloogal läks üpris nurja, Padisel aga võis rahule jääda.
Juulis oli rogaini EM. Muidu hea, aga jalatallad ei pidanud vastu. Ei osanud kuidagi jalgu ette valmistada ega hoida, nüüd juba targem, tuleb millalgi ikka uuesti proovida, et 24h ikka vastu pidada.
Mõni päev hiljem Keilas Üks-ühele o-sprint. Kuidas sa ei lähe, kui kodust mõnisada meetrit starti ja rada oma majast mööda läheb. Arvan et sain üsna hästi hakkama – viimaseks ei jäänud.
Keila poolmaraton jäi hirmsa vihma pärast jooksmata.
Augusti lõpus veel üks neljapäevak kodumetsas – kah üpris edukas tulemus kokkuvõttes.
Septembris elu esimene maratonijooks. Jalad olid valusad, aga mingit hirmsat ärakukkumist ei olnud, sain tulemuse sellise nagu lootsingi.
Oktoobri algus 8h rogaini. Ei läinud kõige paremini, ei tahtnud jõge ületada ja seepärast jäi ka planeering kehvaks. Lisaks ühel etapil vale teevalik meeletu hulga kraavidega.
Kõige ekstreemses ületus oli selline.

Oktoobri lõpus jälle Libahunt, kahe etapi kokkuvõttes Mikuga väga hea tulemus, kuigi läksime lihtsalt metsa jalutama, sammugi kuskil ei jooksnud.

Selline see aasta siis oli.
Suusatamas käisin kokku 38 korda, 543 km, selle läbimiseks kulus 37 tundi ja 50 min.
Jooksu sain 61 korral 703 km, aega läks 64 tundi, 8 min.
Orienteerusin kokku nii 35km ja 4,5 tundi.
Rogainidelt umbes 140 km ja 36 tundi.
Kõik kokku siis 1421 km ja 143 tundi.

Ammune lugu praeguselt kuulsalt lauljalt. Kvaliteet sama, mis kunagi omal lindilgi oli.