Siis püütakse lauamängu tulemustega ööpäeva jooksul hakkama saada.
Lõpetuseks hümn parimate mängurite auks. Ka kõikidele teistele, kes endaga rahule jäid.
Pildid wrc2010.org.nz.
Thursday, November 25, 2010
Lauamängud
Kõigepealt mängitakse tunde lauamängu.
Siis püütakse lauamängu tulemustega ööpäeva jooksul hakkama saada.
Lõpetuseks hümn parimate mängurite auks. Ka kõikidele teistele, kes endaga rahule jäid.
Siis püütakse lauamängu tulemustega ööpäeva jooksul hakkama saada.
Lõpetuseks hümn parimate mängurite auks. Ka kõikidele teistele, kes endaga rahule jäid.
Friday, November 19, 2010
Vaikus
Vaikne on, midagi erilist ei toimu. Õhtuti mängime lastega lauamänge, vahest saab jooksmas käia. Vaikselt.
Majaehitus läheb vaikselt nädalavahetustel.
Naudime siis vaikust.
Majaehitus läheb vaikselt nädalavahetustel.
Naudime siis vaikust.
Sunday, November 7, 2010
Thursday, October 28, 2010
Esimeste aasta
Kalendriaasta lõpuni on veel 2 kuud aega, aga spordiaasta on võistluste osas ilmselt lõppenud. Igatahes praegu ei tea küll ühtegi võistlust, kuhu osalema tahaks minna. Ega mingisugust jooksuvormi ka ei ole, nii et poleks mõtetki kuskile trügida.
Selle aasta sisse jäi õige mitmeid võistlusi, mida sai tehtud esmakordselt elus. Kuna väga pikka nimekirja ei ole, siis jõuab kõigest lühidalt kirjutada. Sügisjooksust ja Taevaskoja-Kiidjärve rogainist pole mõtet, sest seda juba põhjalikumalt tehtud.
Talvel oli palju lund, kuna suusarajad kohe kõrval, sai enda kohta palju (talvega kokku 560km) suusatatud ja mingil hetkel pakkus Jaak välja, et võiks Tallinna suusamaratonile minna.
28. veebruar elu esimene suusamaraton (-võistlus) 42 km vabastiilis, aeg 3:19:59, 627. koht, 680 lõpetajat. Ega see eriline tulemus muidugi ei ole, aga kuna esimene kord, siis läksingi lihtsalt läbi sõitma. Tagant otsast startimine oli minu jaoks tegelikult hea, tõusudel ees astuti, mitte ei sõidetud üles, muidu oleks nende mägedega ennast vabalt ära võinud tappa. Aga tunne oli mõnus ja tahaks jälle minna, kui lund peaks tulema. Kuskile kaugele mitte, aga Aegviidu jääb veel mõistlikku kaugusesse. Kui Tallinna maraton juhtub klassikas tulema, saab Kõrvemaa suusamaratonil ikka vabastiili sõita. Juhtusin jääma mõneks sekundiks ka maratoni videole, kus räägiti, kui oluline on juua, algusest 10:16.
Järgmisena tuli 24. märtsil Keila O-ÖÖ, lisaülesannetega 3h rogaini tüüpi öine võistlus, kuhu meelitasin kohale Heiki ja Helise ja osalesin siis HP-Sport teami koosseisus, mille eest hiljem sügisel ka šokolaadi ja tänukirja sain. Lund oli endiselt palju ja planeering sai tehtud selline, et raja esimene pool oli raske ja paksus lumes, lõpuosa sai suusaradadel ja teedel joosta. Suutsime ainsatena kõik punktid võtta ja üllatuslikult orienteerumise osas võistlus ära võita.
Noortekeskuse pilt võitjate väljakuulutamiselt.
Võistluseks just ei saa pidada, aga 25.aprill käisin Sakus Xdreami avatud rajal jooksmas. Sügisene Oandu rogain oli jätnud mõnusa elamuse ja oli ka edaspidi plaanis rogainidel käia, siis mõtlesin, et Saku on hea lähedal koht, kus saaks veidi orienteerumist harjutada. Õnnestus avatud rajal kiireim olla. Keegi tegi pilti ka.
7. mai elu esimene orienteerumisvõistlus – Keila sprint. Läksin ainult selle pärast, et Keilas toimus. Ilm oli vastik, viimaseks ei jäänud. Ala oli tuttav ja parem koht jäi eelkõige jooksukiiruse taha. Võõras kohas oleks vabalt viimane võinud olla. Pärast sain veel mingeid punkte ja nimi läks kuskile orienteerujate edetabelisse.
Järgmisel päeval 8. mail esimene Libahunt. Peale sprinti koju jõudnud ütles Piret, et Aivar oli helistanud ja kutsunud nö viimase hetke asendajaks, muidu oleks tal üritus päris nurja läinud. Aivari ainus tingimus oli, et ei jookse. Miks mitte, võib ka jalutada, ongi kergem. Planeering läks meie õnneks nurja, olime arvestanud liiga aeglase tempoga, tegelikult saime palju kiiremini edasi. Meie õnn eelkõige sellepoolest, et kuna aega kippus kõvasti üle jääma, jätsime ära etapi 80-58, mis oli tegelikkuses väga rõve olnud, ja läksime põhjapoolsete punktide kaudu ringiga. Lisaülesandeid ei viitsinud teha (oodata) ja punktisaak jäi väiksemaks kui oleks võinud olla. 52. koht 114 võistkonna hulgas.
10. juunil läksin Kloogale elu esimesele orienteerumispäevakule. Kahel etapil sai ringi ekseldud ja kõvasti aega kaotatud, aga viimast kohta suutsin jällegi vältida. 16. koht, 21 osalejat.
24. juuni Padise neljapäevak. Seekord üks suurem eksimus metsas suunaga kõvasti viltu pannes, väiksemaid eksimusi muidugi rohkem, koht 14, osalejaid 16.
18. juuli Kõrvemaa rogain korralikus kuumuses, üks kolmene ja üks neljane punkt jäid leidmata, planeering oli väga vilets. Raja pikkus oli umbes sama, mis ISC-l, kes said aga 94 punkti meie 60 vastu. GPS näitas läbitud teekonnaks üle 42 km, mis oli kuumust arvestades päris hea. Viimastel kilomeetritel oli Piret üpris väsinud ja pidin teda pidevalt järgi ootama. 56. koht, 76 võistkonda.
29. juuli Vääna neljapäevak, 2 etappi läksid täitsa ...., ehk kõige lühemat etappi läbisin sama kaua kui kahte kõige pikemat. Kiiresti joosta ei tahtnud, sest 2 päeva hiljem tähtis võistlus. 17. koht 25 osalejat.
31. juuli Keila poolmaraton. Oli minu selle aasta tähtsaim võistlus. Selleks tegin trenni 16 nädalase treeningplaani järgi, eesmärgiks võimalikult hea tulemus joosta. Tuligi täitsa hea, parandasin eelmisel aastal joostud aega ligi 7 minutit, ajaks 1:42:59, koht 56, lõpetajaid täpselt 100. Järgmisel aastal aja parandust seal loota ei ole, trass pidi kolima maanteelt metsa terviseradadele ja vaevalt seal kõiki künkaid välditakse, ehk raja profiil läheb oluliselt raskemaks. Piret sai aga auhindu, ka loosiga. Pilt Keila linna albumist.
Sügisjooksust ja TAOK rogainist juba kirjutasin. Lisada võiks ehk seda, et Sügisjooksu 10km osalesin esimest korda aastal 2006, tookord puhas jooksuaeg 51:50, koht 1261. Sellel aastal siis 44:37 ja kohaks 476. Nelja aastaga on 10 km aeg paranenud üle 7 minuti. Õigemini küll kolme aastaga, sest juba eelmisel aastal jooksin umbes sama aja ja koha.
Järgmisel aastal proovin siis maratoni.
Selle aasta sisse jäi õige mitmeid võistlusi, mida sai tehtud esmakordselt elus. Kuna väga pikka nimekirja ei ole, siis jõuab kõigest lühidalt kirjutada. Sügisjooksust ja Taevaskoja-Kiidjärve rogainist pole mõtet, sest seda juba põhjalikumalt tehtud.
Talvel oli palju lund, kuna suusarajad kohe kõrval, sai enda kohta palju (talvega kokku 560km) suusatatud ja mingil hetkel pakkus Jaak välja, et võiks Tallinna suusamaratonile minna.
28. veebruar elu esimene suusamaraton (-võistlus) 42 km vabastiilis, aeg 3:19:59, 627. koht, 680 lõpetajat. Ega see eriline tulemus muidugi ei ole, aga kuna esimene kord, siis läksingi lihtsalt läbi sõitma. Tagant otsast startimine oli minu jaoks tegelikult hea, tõusudel ees astuti, mitte ei sõidetud üles, muidu oleks nende mägedega ennast vabalt ära võinud tappa. Aga tunne oli mõnus ja tahaks jälle minna, kui lund peaks tulema. Kuskile kaugele mitte, aga Aegviidu jääb veel mõistlikku kaugusesse. Kui Tallinna maraton juhtub klassikas tulema, saab Kõrvemaa suusamaratonil ikka vabastiili sõita. Juhtusin jääma mõneks sekundiks ka maratoni videole, kus räägiti, kui oluline on juua, algusest 10:16.
Järgmisena tuli 24. märtsil Keila O-ÖÖ, lisaülesannetega 3h rogaini tüüpi öine võistlus, kuhu meelitasin kohale Heiki ja Helise ja osalesin siis HP-Sport teami koosseisus, mille eest hiljem sügisel ka šokolaadi ja tänukirja sain. Lund oli endiselt palju ja planeering sai tehtud selline, et raja esimene pool oli raske ja paksus lumes, lõpuosa sai suusaradadel ja teedel joosta. Suutsime ainsatena kõik punktid võtta ja üllatuslikult orienteerumise osas võistlus ära võita.
Noortekeskuse pilt võitjate väljakuulutamiselt.
Võistluseks just ei saa pidada, aga 25.aprill käisin Sakus Xdreami avatud rajal jooksmas. Sügisene Oandu rogain oli jätnud mõnusa elamuse ja oli ka edaspidi plaanis rogainidel käia, siis mõtlesin, et Saku on hea lähedal koht, kus saaks veidi orienteerumist harjutada. Õnnestus avatud rajal kiireim olla. Keegi tegi pilti ka.
7. mai elu esimene orienteerumisvõistlus – Keila sprint. Läksin ainult selle pärast, et Keilas toimus. Ilm oli vastik, viimaseks ei jäänud. Ala oli tuttav ja parem koht jäi eelkõige jooksukiiruse taha. Võõras kohas oleks vabalt viimane võinud olla. Pärast sain veel mingeid punkte ja nimi läks kuskile orienteerujate edetabelisse.
Järgmisel päeval 8. mail esimene Libahunt. Peale sprinti koju jõudnud ütles Piret, et Aivar oli helistanud ja kutsunud nö viimase hetke asendajaks, muidu oleks tal üritus päris nurja läinud. Aivari ainus tingimus oli, et ei jookse. Miks mitte, võib ka jalutada, ongi kergem. Planeering läks meie õnneks nurja, olime arvestanud liiga aeglase tempoga, tegelikult saime palju kiiremini edasi. Meie õnn eelkõige sellepoolest, et kuna aega kippus kõvasti üle jääma, jätsime ära etapi 80-58, mis oli tegelikkuses väga rõve olnud, ja läksime põhjapoolsete punktide kaudu ringiga. Lisaülesandeid ei viitsinud teha (oodata) ja punktisaak jäi väiksemaks kui oleks võinud olla. 52. koht 114 võistkonna hulgas.
10. juunil läksin Kloogale elu esimesele orienteerumispäevakule. Kahel etapil sai ringi ekseldud ja kõvasti aega kaotatud, aga viimast kohta suutsin jällegi vältida. 16. koht, 21 osalejat.
24. juuni Padise neljapäevak. Seekord üks suurem eksimus metsas suunaga kõvasti viltu pannes, väiksemaid eksimusi muidugi rohkem, koht 14, osalejaid 16.
18. juuli Kõrvemaa rogain korralikus kuumuses, üks kolmene ja üks neljane punkt jäid leidmata, planeering oli väga vilets. Raja pikkus oli umbes sama, mis ISC-l, kes said aga 94 punkti meie 60 vastu. GPS näitas läbitud teekonnaks üle 42 km, mis oli kuumust arvestades päris hea. Viimastel kilomeetritel oli Piret üpris väsinud ja pidin teda pidevalt järgi ootama. 56. koht, 76 võistkonda.
29. juuli Vääna neljapäevak, 2 etappi läksid täitsa ...., ehk kõige lühemat etappi läbisin sama kaua kui kahte kõige pikemat. Kiiresti joosta ei tahtnud, sest 2 päeva hiljem tähtis võistlus. 17. koht 25 osalejat.
31. juuli Keila poolmaraton. Oli minu selle aasta tähtsaim võistlus. Selleks tegin trenni 16 nädalase treeningplaani järgi, eesmärgiks võimalikult hea tulemus joosta. Tuligi täitsa hea, parandasin eelmisel aastal joostud aega ligi 7 minutit, ajaks 1:42:59, koht 56, lõpetajaid täpselt 100. Järgmisel aastal aja parandust seal loota ei ole, trass pidi kolima maanteelt metsa terviseradadele ja vaevalt seal kõiki künkaid välditakse, ehk raja profiil läheb oluliselt raskemaks. Piret sai aga auhindu, ka loosiga. Pilt Keila linna albumist.
Sügisjooksust ja TAOK rogainist juba kirjutasin. Lisada võiks ehk seda, et Sügisjooksu 10km osalesin esimest korda aastal 2006, tookord puhas jooksuaeg 51:50, koht 1261. Sellel aastal siis 44:37 ja kohaks 476. Nelja aastaga on 10 km aeg paranenud üle 7 minuti. Õigemini küll kolme aastaga, sest juba eelmisel aastal jooksin umbes sama aja ja koha.
Järgmisel aastal proovin siis maratoni.
Monday, October 18, 2010
Seinad
Sellel nädalavahetusel sai tuuletõket pandud. Kahe päevaga lõin üle 1000 naela.
Tänava poolt nüüd selline
Teiselt poolt selline, rohkem ei jõudnud - pimedaks läks.
Rähn tegi elektriposti kallal oma tööd, ei tea kumb enne jõuab, mina maja püsti või tema elektriposti pikali.
Tänava poolt nüüd selline
Monday, October 11, 2010
Ise ei jookse - mahl jookseb
Nädalavahetusel tegin õunamahla. Laenasin küla pealt vajalikud aparaadid
Mahl jooksis hästi.
Laupäeval 110 liitrit, pühapäeval 75 liitrit.
Mahlajooksu lõpptulemus sai selline
Ülejäänu jagasin laiali. HP sport teami sünnipäevajooksule ei jõudnudki.
Monday, October 4, 2010
TAOK rogain 2010
Peale pikki kõhklusi (eelkõige ilma suhtes) otsustasime lõpuks ikkagi rogainile minna ja laupäeva hommikul sõitsimegi Kiidjärve poole, meie kolmandale rogainile. Parklasse=heinamaale sõites tekkis küll tunne, et kui kõik see autode mass sealt üle tuleb, siis minema saamine on välistatud. Aga mis seal ikka, saatsin Pireti kaartide järgi ja hakkasin ise seljakotte pakkima. Piretile 1,5 liitrine joogikott, endale 2,5 liitrine + söögikraam. Söögiks kahe peale 2 võileiba, 2 banaani, 2 snickersit, halvaa ja kommikott. Varsti oligi Piret tagasi ja sai hakata kaarti uurima, et teha jõukohane rada, nii 45 km rännak. Lõuna- ja läänepoolne osa tundusid millegipoolest meeldivamad, idas tundusid punktide vahed olevat pikemad, nii saigi siis rada tehtud otse alla lõunasse, ida suunas, sealt põhja poole, läände ja tagasi finišisse.
Starti oli suht pikk rada minna ja kui lõpuks stardialasse sisenesime, kõlas juba stardisignaal - minut hilinemist ei tähendanud meie jaoks muidugi midagi, sest ega võidu peale ju ei lähe.
Mis seal ikka. esimene punkt 39, kaarti vaadata pole vaja, lähed lihtsalt teiste sabas. Edasi 25 ja 26, ka ei midagi keerulist, teedel kergelt sörki ja metsa all jalutamist. 46 jälle lihtsalt, peale seda meenus, et logger jäi sisse lülitamata, sealtmaalt sai siis ka teekonda salvestada. Banaanid ja veidi halvaad ning 56 - 57. Jõudsime järgi tüdrukute võistkonnale, kelle järgi sai veidi vara teelt kõrvale keeratud, aga punkt käes ja 45 poole. Otse läbi metsa ja üle oja trügima ei hakanud, läksime lõuna poolt ringiga teed mööda. Talu juures lehmad karjamaal ja koerad meid tervitamas.
45 - 44 algus pole häda midagi, kuni jõudsime sihini, kus 3 valikut. Kas otse läbi soo, ringiga idast või ringiga läänest. Mingil põhjusel valisime läänepoolse variandi ja hakkasime sihti mööda sinnapoole astuma. Läksime ja läksime ja kuskilt ei paistnud mõistlikku kohta olevat, kust põhja poole saaks, ikka risu ja mahakukkunud puud ja nende vahel vesi paistmas. Lõpuks avastasime endid olevat lagendiku servas, mille idapoolsel otsal juba punkt 33. Nii jätsimegi 44 käimata. Kohe 33 taga kohtasime Aivarit ja Evat, kellel soovitasime 44 vahele jätta või siis idapoolset teed minna. Järgmisena siis 48, üle raudtee 55, mille leidmisel juba lohad suureks abiks. Üles mäkke 54, joogipunkt ja 40. Piret küll loobus joogipunkti tulemisest ja ootas mind silla juures. Mina aga eelistan peale Kõrvemaa rogaini joogikotti ikka korralikult täita, kuigi pool oli veel alles. 52- 42-51. Sealt kõndides võileivad kõhtu ja kott kergemaks kuid tekib tunne, et enam joosta ei taha. Aga kuidas sa ei jookse, kui Piret jookseb, pole midagi teha, edasi 53 poole. Sealt 59 juba paras turnimine mahakukkunud puutüvesid mööda ja lirtsumine soises metsas. Aga polegi nii kole, kui teekonda planeerides sai arvatud, vaid läheb ikka libedamalt.
59 tulles oskasime kuidagi sihti märkamata sellest üle tulla ja liiga kaugele lõunasse elektriliini alla jõuda. Uuesti tagasi põhja poole ja jälle sihile jõudes 41 suunas. Proovime joosta ja imelugu, jalad kannavad ilusti. 30 ja teed mööda lõunasse läheb veelgi kergemaks. Üle silla ja kõrgelt kaldalt 35, lõunasse 23, tagasi jõe äärde 27. Aega on veel küll, aga peale 20 pole rohkem enam midagi, kuhu riskiks minna.
Finiš 7:33:21 ja 88 punkti ja koht 122, DH40 11. Tundub täitsa hea, kuigi Piret oleks tahtnud ikka 90 punkti täis saada. Rada planeerides ei hakanudki punkte kokku liitma ega erinevaid variante kaaluma. Sai vist meie jaoks paras, kuigi tagantjärele vaadates oleks pidanud vist sama ringi tagurpidi tegema, oleks lõpuosas jäänud suurem valik läänepoolseid kallemaid punkte võtta. Aega ju oli. Logger näitas 40 km läbitud teekonnaks, juurde veel nii 5 km, mis ma hiljem käima panin, kokku ca 45 km. Suppi, teed, saiakesi ja kohukest ning kiirelt minek. Ei jäänud auto ka mutta sisse. Põlved ja puusad jäid küll valusaks, aga tänaseks juba OK. Ehk ka Libahunt kolme nädala pärast, see hea lähedal, aga Piret jälle kahtleb.
Meie raja leiab RouteGadgetist, selle järgi teekond 43,5 km.
Tundide lõikes nägi asi välja nii (1. tunni teepikkus kaardilt mõõdetud, teised GPS järgi):
1h 6,3 km 11p
2h 7,7 km 14p
3h 5,0 km 12p
4h 6,6 km 11p
5h 6,0 km 14p
6h 5,0 km 5p
7h 6,3 km 15p
8h 3,3 km 6p
Viimane siis küll 33min.
Starti oli suht pikk rada minna ja kui lõpuks stardialasse sisenesime, kõlas juba stardisignaal - minut hilinemist ei tähendanud meie jaoks muidugi midagi, sest ega võidu peale ju ei lähe.
Mis seal ikka. esimene punkt 39, kaarti vaadata pole vaja, lähed lihtsalt teiste sabas. Edasi 25 ja 26, ka ei midagi keerulist, teedel kergelt sörki ja metsa all jalutamist. 46 jälle lihtsalt, peale seda meenus, et logger jäi sisse lülitamata, sealtmaalt sai siis ka teekonda salvestada. Banaanid ja veidi halvaad ning 56 - 57. Jõudsime järgi tüdrukute võistkonnale, kelle järgi sai veidi vara teelt kõrvale keeratud, aga punkt käes ja 45 poole. Otse läbi metsa ja üle oja trügima ei hakanud, läksime lõuna poolt ringiga teed mööda. Talu juures lehmad karjamaal ja koerad meid tervitamas.
Meie raja leiab RouteGadgetist, selle järgi teekond 43,5 km.
Tundide lõikes nägi asi välja nii (1. tunni teepikkus kaardilt mõõdetud, teised GPS järgi):
1h 6,3 km 11p
2h 7,7 km 14p
3h 5,0 km 12p
4h 6,6 km 11p
5h 6,0 km 14p
6h 5,0 km 5p
7h 6,3 km 15p
8h 3,3 km 6p
Viimane siis küll 33min.
Subscribe to:
Posts (Atom)