Kevadised ettevalmistused

... algasid uute tossude ostmisega. Püüdsin sellega alustada juba jaanuari lõpus, kui ajalehe reklaamist lugesin, et Radolainis tehakse tasuta jalatesti. Leppisin aja kokku ja jäin õigel päeval haigeks. Eile siis lõpuks uuesti. Esimese asjana tuli seista mingi veidra plaadi peal, mis jättis sinised jalajäljed ja millest spetsid nägid, et mul jalad veidi lampis. Enne ei teadnudki. Või on aja jooksul tekkinud? Siis oli elus esimest korda vaja linti mööda joosta. Küll oli vastik ebakindel tunne. Sain ikka kuidagi kukkumata hakkama. Sealt tuli info, et on tugev pöid, mida iganes see peaks tähendama ja kohe uuriti, kas olen kunagi sporti teinud. Pidin siis üles tunnistama need keskkooliaegsed 5 aastat võrkpalli ja enne seda 2 aastat kergejõustikku. Lisaks veel see info, et jooksen liiga päka peal. Seda tundsin joostes ise ka, kuidagi vale oli joosta paljajalu ja lindil. Ei julgenud nagu kanda maha panna millegipärast, kartsin justkui, et kui seda teen, viib lint mind minema.
Edasi uusi tosse valima. Näitasin vanu, mille peale sain teada, et nendega ei kõlba üldse joosta. Esimesed proovitud olid liiga väikesed ja tallamuster tundus metsajooksuks mitte eriti sobilik. Jooksen ju vast 90% metsateedel ikkagi, kus märjaga on päris libe. Teine paar liiga kitsas ja liiga punane, aga kolmas tundus jalas väga mõnus. Nii jäigi, mudel MT814, €70. Hoiatati küll, et sellega ei saa Keila poolmaratoni joosta, aga kui eelmisel suvel sain seal joostud sellistega, millega tegelikult üldse joosta ei kõlba, siis ehk kuidagi ikka sobib. Samas sügisesele maratonile mõeldes peaks vist suvepoole ostma ikkagi ka asfaldil jooksmiseks sobivad jalatsid. Vaatame. Tore koht oli, minu jaoks muidugi see väärtus, et pole suutnud leida peale NB ühtegi teist firmat, kes teeks mulle vajaliku laiusega tossu.

Aga homme Valgehobusemäele ja 38 km suuska, ilm pole täna küll sugugi meeldiv sellise asja jaoks, aga ehk öösel külmetab ja homme tuleb mõistlikum ilm. Tulemused peaksid tulema LIVE.