Esimeste aasta

Kalendriaasta lõpuni on veel 2 kuud aega, aga spordiaasta on võistluste osas ilmselt lõppenud. Igatahes praegu ei tea küll ühtegi võistlust, kuhu osalema tahaks minna. Ega mingisugust jooksuvormi ka ei ole, nii et poleks mõtetki kuskile trügida.
Selle aasta sisse jäi õige mitmeid võistlusi, mida sai tehtud esmakordselt elus. Kuna väga pikka nimekirja ei ole, siis jõuab kõigest lühidalt kirjutada. Sügisjooksust ja Taevaskoja-Kiidjärve rogainist pole mõtet, sest seda juba põhjalikumalt tehtud.

Talvel oli palju lund, kuna suusarajad kohe kõrval, sai enda kohta palju (talvega kokku 560km) suusatatud ja mingil hetkel pakkus Jaak välja, et võiks Tallinna suusamaratonile minna.
28. veebruar elu esimene suusamaraton (-võistlus) 42 km vabastiilis, aeg 3:19:59, 627. koht, 680 lõpetajat. Ega see eriline tulemus muidugi ei ole, aga kuna esimene kord, siis läksingi lihtsalt läbi sõitma. Tagant otsast startimine oli minu jaoks tegelikult hea, tõusudel ees astuti, mitte ei sõidetud üles, muidu oleks nende mägedega ennast vabalt ära võinud tappa. Aga tunne oli mõnus ja tahaks jälle minna, kui lund peaks tulema. Kuskile kaugele mitte, aga Aegviidu jääb veel mõistlikku kaugusesse. Kui Tallinna maraton juhtub klassikas tulema, saab Kõrvemaa suusamaratonil ikka vabastiili sõita. Juhtusin jääma mõneks sekundiks ka maratoni videole, kus räägiti, kui oluline on juua, algusest 10:16.

Järgmisena tuli 24. märtsil Keila O-ÖÖ, lisaülesannetega 3h rogaini tüüpi öine võistlus, kuhu meelitasin kohale Heiki ja Helise ja osalesin siis HP-Sport teami koosseisus, mille eest hiljem sügisel ka šokolaadi ja tänukirja sain. Lund oli endiselt palju ja planeering sai tehtud selline, et raja esimene pool oli raske ja paksus lumes, lõpuosa sai suusaradadel ja teedel joosta. Suutsime ainsatena kõik punktid võtta ja üllatuslikult orienteerumise osas võistlus ära võita.
Noortekeskuse pilt võitjate väljakuulutamiselt.

Võistluseks just ei saa pidada, aga 25.aprill käisin Sakus Xdreami avatud rajal jooksmas. Sügisene Oandu rogain oli jätnud mõnusa elamuse ja oli ka edaspidi plaanis rogainidel käia, siis mõtlesin, et Saku on hea lähedal koht, kus saaks veidi orienteerumist harjutada. Õnnestus avatud rajal kiireim olla. Keegi tegi pilti ka.

7. mai elu esimene orienteerumisvõistlus – Keila sprint. Läksin ainult selle pärast, et Keilas toimus. Ilm oli vastik, viimaseks ei jäänud. Ala oli tuttav ja parem koht jäi eelkõige jooksukiiruse taha. Võõras kohas oleks vabalt viimane võinud olla. Pärast sain veel mingeid punkte ja nimi läks kuskile orienteerujate edetabelisse.


Järgmisel päeval 8. mail esimene Libahunt. Peale sprinti koju jõudnud ütles Piret, et Aivar oli helistanud ja kutsunud nö viimase hetke asendajaks, muidu oleks tal üritus päris nurja läinud. Aivari ainus tingimus oli, et ei jookse. Miks mitte, võib ka jalutada, ongi kergem. Planeering läks meie õnneks nurja, olime arvestanud liiga aeglase tempoga, tegelikult saime palju kiiremini edasi. Meie õnn eelkõige sellepoolest, et kuna aega kippus kõvasti üle jääma, jätsime ära etapi 80-58, mis oli tegelikkuses väga rõve olnud, ja läksime põhjapoolsete punktide kaudu ringiga. Lisaülesandeid ei viitsinud teha (oodata) ja punktisaak jäi väiksemaks kui oleks võinud olla. 52. koht 114 võistkonna hulgas.

10. juunil läksin Kloogale elu esimesele orienteerumispäevakule. Kahel etapil sai ringi ekseldud ja kõvasti aega kaotatud, aga viimast kohta suutsin jällegi vältida. 16. koht, 21 osalejat.

24. juuni Padise neljapäevak. Seekord üks suurem eksimus metsas suunaga kõvasti viltu pannes, väiksemaid eksimusi muidugi rohkem, koht 14, osalejaid 16.

18. juuli Kõrvemaa rogain korralikus kuumuses, üks kolmene ja üks neljane punkt jäid leidmata, planeering oli väga vilets. Raja pikkus oli umbes sama, mis ISC-l, kes said aga 94 punkti meie 60 vastu. GPS näitas läbitud teekonnaks üle 42 km, mis oli kuumust arvestades päris hea. Viimastel kilomeetritel oli Piret üpris väsinud ja pidin teda pidevalt järgi ootama. 56. koht, 76 võistkonda.

29. juuli Vääna neljapäevak, 2 etappi läksid täitsa ...., ehk kõige lühemat etappi läbisin sama kaua kui kahte kõige pikemat. Kiiresti joosta ei tahtnud, sest 2 päeva hiljem tähtis võistlus. 17. koht 25 osalejat.

31. juuli Keila poolmaraton. Oli minu selle aasta tähtsaim võistlus. Selleks tegin trenni 16 nädalase treeningplaani järgi, eesmärgiks võimalikult hea tulemus joosta. Tuligi täitsa hea, parandasin eelmisel aastal joostud aega ligi 7 minutit, ajaks 1:42:59, koht 56, lõpetajaid täpselt 100. Järgmisel aastal aja parandust seal loota ei ole, trass pidi kolima maanteelt metsa terviseradadele ja vaevalt seal kõiki künkaid välditakse, ehk raja profiil läheb oluliselt raskemaks. Piret sai aga auhindu, ka loosiga. Pilt Keila linna albumist.

Sügisjooksust ja TAOK rogainist juba kirjutasin. Lisada võiks ehk seda, et Sügisjooksu 10km osalesin esimest korda aastal 2006, tookord puhas jooksuaeg 51:50, koht 1261. Sellel aastal siis 44:37 ja kohaks 476. Nelja aastaga on 10 km aeg paranenud üle 7 minuti. Õigemini küll kolme aastaga, sest juba eelmisel aastal jooksin umbes sama aja ja koha.
Järgmisel aastal proovin siis maratoni.